Põhjused

Lihtsad seljavalud

On põhjustatud tavaliselt lihtsatest lihaspingetest, rühihäiretest ja mehhaanilisest lihas düsbalansist. Valu põhjus on tavaliselt tingitud lihastest tulevast valust ja ei pruugi olla seotud mingi pataloogilise protsessiga. Arstlikul läbivaatusel ei pruugi mingit haigusliku nähtu esineda või avastatakse ega kaasuvad muutused lülisambas. Valu episoodid on tavaliselt isemööduvad ja nagu arstid naljatades ise ütlevad:" Haigus paranes vaatamata ravile". Siiski vajavad mõned patsiendid selja manipulatiivset või harjutus ravi.
Osteopaadid sageli kutsuvad seda seljavalu Lülisamba Segmentaarseks Düsfunktsiooniks, mõeldes selle all et lülisamba mingi segmendi või segmentide ümbritsevad lihased on spasmis ja segmendi normaalne liikumine on piiratud. Düsfunktsioon tähendab, et see piirkond lülisambast ei tööta normaalselt, ilma nähtava pataloogiata, võimalikud leiud on lihasspasm, harvem lülidevahelise liigese põletik (artriit). Lülisamba Segmentaarse Düsfunktsiooniga kaasub aga sageli kanduva valuga, mis avaldub hoopis teistes keha osades. 

Põimunud seljavalud

Seljavalud, millel on väga erinevad põhjused. Läbivaatus näitab olulisi muutseid lülisambas. See seljavalu tüüp on tõsisem ja kauemini kestev, kui lihtne seljavalu.Valuga kaasuvad alati psühho-sotsiaalsed valu aspektid, mis muudavad ravi raskeks.
Täpne valude põhjus ei ole alati selge ja see muudab raskeks ravi tulemuste prognoosimise. Peidetud valude põhjuseks võivad olla kanduvad valud, mis ei lähtu lülisambast, vaid eemal olevatest struktuuridest
Näited põimunud seljavaludest: fibroosrõnga rebend ("lekkiv disk"),diski prolaps,spinaal stenoos, lülisamba närviava stenoos, lülisamba ebastabiilsus ja spondülolistees e.lülilibisemine
Valude puhul on vaja kindlaks teha nende valude tekkepõhjus, kuna väga erinevad haigused võivad tekitada valu hoopis muja piirkonnas kus nad ise asuvad.

Vertebraalne valu

Sageli ainsa vaevusena, sunnib arsti läbi viima nö. politseilist juurdlust, et püstitada etioloogiline diagnoos (valu pöhjus) ja topograafiline diagnoos (valu päritolu). Kui valud tunduvad olevat vertebraalse päritoluga, siis peab selgitama, kas need on autentsed vertebraalsed valud, pseudovertebraalsed valud vōi mõlemad korraga.

Pseudovertebraalsed valud

Võivad olla ekstravertebraalse päritoluga (kopsudest, südamest jne.)või intravertebraalse päritoluga /tsentraalnärvisüsteem jm./. Pseudovertebraalsete valude sarnasus vertebraalsete valudega on paljudele diagnostika vigade põhjuseks. Pseudovertebraalsed valud on vastunćidustuseks manipulatsioonravile.

Autentsed vertebrogeensed valud

Valud, mille päritolu on intervertebraalliigestest lähtuv, võivad väljenduda lokaalselt vōi distantseeruvalt vertebraalsete närvide eesmiste vōi tagumiste harude innervatsiooni piirkonnas. Vertebrogeensed valud jagunevad autentsed sümptomaatilisteks (trauma, tuumor, infektsioon jne.) ja “tavalisteks”(kaasasündinud anomaaliad, staatika ja halvad hoiakud, harjumused). Tavaliste vertebraalsete valude põhjused viivad kahjustustele intervertebraalsetes liigestes.

Vertebraalsed valud ja valustruktuurid lülisambas




Lülisambas on teatud koed ja struktuurid, mis annavad valu aisingu. (kirjutatud punase värviga).

Paremaks lülisamba töö põhimõtetest ja haiguse põhjustest arusaamiseks tuleb keskenduda lülisamba segmendi mõistel Lülisamba segment koosneb:
1. Kahest lülist
2. Lülidevahelisest kõhrekettast
3. Kahest fassettliigesest
4. Kahest närvijuurest, mis väljuvad seljaajust
Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju. Iga lüli koosneb lülikehast ja luulisest ühendusringist. Kui lülid on asetatud üksteise peale, siis moodustub lülikehadest sammas ja ühendusringidest luuline toru, milles on paigutunud seljaaju koos närvitüvedega.

Lülisamba liigestes lähtuvad valud

Fassettliigesed liidavad lülid omavahel ühtseks ahelaks, lubades lülidel omavahel liikuda, nihkuda ja libiseda siis kui me painutame või pöörame oma selga. Nagu iga teinegi liiges, võib fassett liigest tabada degeneratiivne artriit.Nagu kõik koed, vananeb ka kõhrkude. Koe põhiaine koostis ja rakkude hulk väheneb, siis väheneb ka kõhre elastsus aegamööda. Kõhr muutub kuivemaks, karedamaks ja väheneb ka liigesvedeliku hulk liigeses, tuues kaasa liigese funktsiooni aeglase häirumise. Häirub liigese vaba liikumine, see muutub piiratumaks ja raskemaks. Selles olukorras on tegemist juba kõhre haigestumusega e. osteokondroosiga. Koormuse suurenemisel, kui lülisammas on kokku surutud, paiknevad liigespinnad teineteise lähedal ja liigeskõhred kuluvad ning liigeses tekib põletik (artriit). Fassettliigeste kokkusurumisel on mitmed põhjused:

• Lülivaheketaste õhenemine, mille tagajärjel lülid paiknevad teineteisele liiga lähedal.
• Lihaste tasakaalu häire,kui ühe poole lihased on tugevamad.
• Pikaajaline istumine.
• Kõrgetel kontsadel käimine.
• Halb rüht, mille korral lülisamba erinevatele osadele langeb ebaühtlane koormus.
• Raskuste kandmine, mis ei ole kate vahel võrdselt jaotunud - koolikott ühel õlal.

Fassettliigese valusündroom

Mehhanism - osadel alaseljavaluga haigetel on tegemist põimunud seljavaluga, kus ühes või mitmes lülisamba fassettliiges tekib põletikuline protsess. Röntgenis on näha artriitilised muutused, kuid ei esine alaseljavalude tõsiduse ja röntgenoloogiliste muutuste vahel sõltuvusliku seost.
Riski grupid - Fassettliigese sündroom on omane rohkem vanemaealistele, kuna kaasub diski kõrguse vähenemine L4/5 ja L5/S1 kõrgusel.Sagedamini esineb sündroom põletikulist seljahaigust põgejetel (jäigastuv spondüliit, psoriaas,reumaroid artriidi haigetel) Inimesed kes peavad kaua püstiasendis töötama, siis areneb liigese põletik ja fassettliigese erinev kulumine ühepoolselt.
Haigusnähud - seljavalu suureneb peale pikka istumist või seismist.Liikumisel valud vähenevad tunduvalt.Keha kallutamisel taha seljavalud suurenevad.Võivad tekkida kanduvad valud.

• Ristluu valud. kiirgumisega
• Alakõhtu, kubemesse, munandisse, tuharasse, puusa nuki juurde, reide, põlve, põlveõndlasse, säärde, kanda, labajala peale
• Sõltuvus koormusest
• Sõltuvus liigutustest ja asendist
• Järsk jala jõuetus (“giving way”- võtab jala alt ära)
• Pseudoparalüüsid (tuimus tundetus) koormamisel
• Öisesed jalakrambid

Kroonilisema kulu korral on tavaline kroonilised seljavalud, mis tihti ägenevad, selja kiire väsimine, jalgade suremine, tuimus vahetevahel tekkiv vahelduv lonkamine kiiremal kõndimisel. Selline seisund viitab juba selgroo kanali ahenemisele ja tugevate degeneratiivstele muutustele liigeses ja luudes

Lülivaheketastest tingitud valud

Lülidevaheline kõhreketas, mis paikneb kahe lülikeha vahel on lai ümar ligament, mis ühendab lülid omavahel kokku. Lüli ja selja segmendi anatoomilise ehituse mõistmiseks on kasulik vaadata lülide ristilõiget. Siin me näeme, et lülide vaheline ketas koosneb kahest osast. Võru, mis on välimine ring ja on ketta tugevam lülisid liitev osa. Tuum on seesmine, pehme osa. Ketta tuum on oma koostuselt sarnane krabilihaga ja annab seetõttu lülisambale vetruvuse.
Seljaaju närvijuured vahendavad informatsiooni meie jäsemete ja aju vahel. Vahel on ka närvijuured seljavalude põhjustajad. Valu alaseljas, ühes või mõlemas jalas võib tekkida närvijuure ärritusest või ka pitsumisest, mille põhjustab lülidevaheline ketas või luuogad.Põhjused, mis kutsuvad esile seljavalu on lülidevahelise ketta trauma ja degeneratsiooni tulemus. Degeneratsioon on protsess kus kõhre libisemine muutub järjest halvemaks, just nagu kulub ära teie lemmik teksapüksid. Lülidevaheline ketas on allutatud erinevatele pinge tüüpidele kui me igapäevaselt kasutame oma selga Üldiselt toimib ketas kui amortisaator, muutes lülisamba liikumised lülidevahelise ketta kokku surumiseks e. kompressiooniks, kuid lülidevaheline ketas kokkusurumise tagajärjel paisuda ka tahapoole – lülisamba kanali ja närvijuurte suunas. Lülidevaheline fasett liiges peab teostama liikumise ülekannet, mis tekivad painutusel.Üheaegselt toimuvad painutused ja pöörded on kõige suurem pinge lülisambale – eriti aga lülidevahelisele kettale.Lüli normaalse liikumise korral toimib lüli kui amortisaator. Tegelikult kõige varasemad muutused lülidevahelises kettas on kõhrevõrus tekkivad rebendid. Need rebendid paranevad ja moodustavad armkoe. Armkude aga ei ole nii tugev kui seda on normaalne kude. Kui aga neid kõhre rebendeid tekib palju ja tihti, siis viib see armistumine lõpuks ketta degeneratsioonini.

" On veel palju teisi alaseljavalude põhjusi. Mõned seljavalude põhjused ei ole seotud lülisamba degeneratsiooniga. Vajalik on teostada ka vereanalüüsid, mis näitavad põletikulise protsessi olemasolu organismis. Haigused alaselja piirkonnas paiknevates organites võivad põhjustada alaselja valusid. Need võivad olla aordi aneürism, neeru probleemid, mao ja kasteistsõrmiku haavandid. Järelikult on võimalik ka eriliste uuringute vajadus selgitamaks seljavalude põhjusi."

Fibroosrõnga rebend  (diski rebend)

Fibroosrõnga rebend on põhiline põhjus selja ja õlavöötme valudele ja on tavaliselt seljatrauma tulemus.Rebendid on radiaalsed või ringjad, sellest sõltub ka valu kandumine jäsemetesse. Võivad iseeneslikult terveneda 6 kuu jooksul ilma ravita.Osadel juhtudel ei toimu paranemist ja protsess muutub krooniliseks
Ilmnevad sagedamini 5nda ja 6nda kaelalülide vahelises diskis.Alaseljas aga 5nda nimme ja 1. ristlulüli vahelises kettas.Tekkivad kanduvad valud vastava närvijuure alal.
Mehhanism - Fibroosrõnga rebend võimaldab diski tuumas sisalduva põletikumediaatori fosfolipaas A2 lekke epiduraal ruumi, kus kutsub esile lähedalasuvate närvijuurte põletikulise reaktsiooni (keemiline radikuliit). Kaasuvad kanduvad valud istmikunärvis ja õlanärvis koos vastava närvijuure düsfunktsiooniga.(tuimus,kihelus,"sipelgate jooks" ja kerge nõrkus). Kaua ja sagedasti kestnud rebendid võivad viia diski väljapunnumisele või isegi diskisonga e. prolapsi tekkeni, mis eeldab kirurgilist närvijuure vabastamist pitsumisest.

Diski prolaps e.väljasopistus

Diski prolaps on tingitud fibroosrõnga tagumise osa täielikust rebenemisest, mille tagajärjel diski tuuma materjal sopistub närvikanali suunas.Sõltudes sopistuse suunast ja suurusest tekib kas ühe või mitme närvijuure pitsumine.
Mõned kesksed diski väljasopistused võivad suruda seljaajule (tekitades haiguse mida nimetatakse müelopaatiaks) ja ristluu närvijuurte tüvele("hobusesabale") , kutsudes esile põie,soolte ja suguorgenite funtsiooni häireid. Selline seisund vajab kiiret täpsustavat uuringut, et hoida ära jääva neuroloogilise kahjustuse teket.(halvatus)
Ravi
Suured diski prolapsid, mis põhjustab ägeda jalanõrkuse ja soole- põiehäired on näidustatud erakorralisks kirurgiliseks raviks. Jääv jala nõrkus ja uriini pidamatus tekib kui lükata edasi opratsiooni.
Väiksemad diski prolapsid, millega ei kaasne suurt jalanõrkust või põie funktsiooni häirumist, võib ravida konservatiivselt aktiivse rehabilitatsiooni programmi alusel.

Spinaal stenoos

Spinaal stenoos- tähendab lülisamba kanali luulise diameetri ahenemist lülisamba ühes või mitmes osas. Kõige suurema tõenäosusega toimub protsess nimmeosas sageli koos väikese lülidevahelise ketta väljapunnumisega ja fassettliigese hüpertroofiaga (suurenemisega) Seisund võib kutsuda esile seljavalu ja valu kandumist jalga
Põhjused - võib olla kaasasündinud või degeneratsiooni tulemus
Sümptomid - selle all kannatajad kurdavad teatud distantsi kõndimise järel seljavalu teket, seljavalu koos kandumisega jalga, jala tuimust ja nõrkust ( spinaalne lonkamine)
Mehhanism - Kõndimisel vajavad nimmeosa närvid rohkem hapnikku ja see eeldab suurenenud verevoolu närvidesse. Spinaal stenoosi korral on verevool ja hapniku saabumine nendesse närvidesse takistatud, see tähendab et kõndimisel tekib verevarustuse puudulikus. Kuna närvid kannatavad progresseeruva hapniku nälja all, siis hakkab toimuma närvide funktsiooni häirumine:seljavalu,istmikunärvi valu,tuimus, nõrkus. Puhkus ajutiselt lahendab probleemi, sest hapniku tarbimise vajadus väheneb.
Ravi eesmärgid - sümptomaatiline istmikunärvi valu vähendamine epiduraal süstidega vähendab põletiku ja turset. Õrnad mobilisatsiooi tehnikad sirutuse välistamisega muudavad seljasegmendid liikuvamaks ja elastsetamaks. Kirurgiline ravi on näidustatud tõsistel juhtudel kui on vaja seljaaju kanali diameetrit suurendada, et tagada normaalne seljaaju ja närvide verevarustus.

Lülisamba kanali ahenemine kompuutertomograafilisel uuringul

Lülisamba närvimulgu stenoos

Lülisamba närvimulgu stenoos - tähendab ühe või mitme närvi väljumise mulgu (foramina) läbimõõdu vähenemist. Sagedamini toimub see kaelas 5nda-6nda ja 6nda ja 7nda lülivahelisel alal. Alaseljas nimme 3nda - 4nda, 4nda-5nda ja 5nda nimme ja 1. ristluululide vahelisel alal.
Sümptomid - kutsub esile kaela või seljavalu kandumisega jäsemetesse. Nimme osas kaasub istmikunärvi valulikus eriti peale pikka aega istumist või seismist. Valude teke on põhjustatud närvimulgu diameetri ahenemisest.
Mehhanism - mulgu kitsenemine kutsub esile seljanärvi ärrituse kanduva valuga jalga või kätte. Sagedasem on probleem vanematel inimestel, kuna neil kaasneb fassettliigese artriit,osteofüüdid (luuogad), diski kõrguse kahanemine (diski degeneratsioon) ja spondylolistees (lüli libisemine)

Spondülolistees ehk lüli libisemine

Spondülolistees tähendab "libisenud lüli" ja võib tekitada kroonilist alaselja valu ja istmikunärvi valu.Lüli eesmine osa liigub ettepoole võrreldes alumise lüli tagaosaga.Seisund on omane lülivarre murrule või arengu defektile. Enamuses tekib probleem lülisamba nimmeosas ja tekitab tõsiseid ravile halvasti alluvaid lülisamba valusid. Enamasti on lülilibisemine nähtav külgvaates tehtud röntgenfilmil.
Põhjused
Kongenitaalne - esineb sünnist alates
Traumaatiline - peale tõsist kukkumist
Degeneratiivne - areneb koos vananemise protsessiga
Funktsionaalne - tingitud lülidevaheliste sidemete ülevenitusest eriti esteetilise spordialaga tegelejatel ja professionaalsetel tantsiatel.
Libisemise astmed
I aste = 25% (väike)
II aste = 50% (keskmine)
III aste = 75% (suur)
IV aste = 100% (väga tõsine)
Sümptomid
Krooniline alaseljavalu, mis on tingitud enamuses tugevast seljasirgestajata lihaste pidevast spasmist,fassellliigeste ülekoormusest ja nimmeristluu ligamendi ülemäärasest pingest (alumisel kahel nimmelülil). Tavaliselt tekib nimme 4nda ja 5nda, 5nda ja ristluu 1. lüli vahel.
Istmikunärvi valu on omane kõikide libisemis astete korral. Närvi juure pitsumine võib tekkida diski prolapsi tõttu või ahenenud närvimulgu tõttu. Pseudoradikulaarne valu (mitte närvi juure pitsumisest tekkiv kanduv valu) võib tekkida fassettliigesest või selja ligamentide kanduvast valust.
Ravi
Proloteraapia et vähendada ligamentide pinget
Fassettliigese süstid vähendamaks seljavalu
Epiduraalsed süstid närvijuure valu korral
Närvijuure blokaadid närvijuure valu korral
Kirurgia vähendamaks närvijuure kompressiooni ja libisenud lüli fusioon e. kokku sulatamine
Spinaalsed manipulatsioonid ei ole soovitatud seljavalude korral kuna võivad seisundit tunduvalt halvendada suurendades libisemise nurka!
Selja stabilisatsiooni nõrkusest tekkinud lülilibisemine ehk pseudolistees
Seljalihaste nõrkus võimaldab lülil nihkuda ja pitsitada sellega seljanärve ja põhjustada valu.

Spinaalsete ligamentide sündroom

Mehhanism
Diski degeneratsiooni viib diski kõrguse vähenemise ja nimme-vaagna ligamentide pinge suurenemiseni
Spondülolistees mis viib ühe lüli nihkumise teise suhtes suurendab pinget iliolumbaarse sidemes.
Haigusnähud - Krooniline seljavalu mis suureneb pikal istumisel, seismisel. Seisundi halvenemine on seotud ette kaldes teostavate töödega (pesemine, triikimine jne) Valu kandub kubemesse, tuharasse puusa ja reie välisküljele.

Lülisamba nimmeosa närvidest kanduvad valud

Iga struktuur lülisambast (disk, närvid, lihased, fassettliiges, spinaalsed ligamendid) võivad kanda valu edasi teistesse keha piirkondadesse.
Spinaalsed struktuurid , mis saavad oma närvivarustuse segmentidest L1 kuni S1 kannavad valu edasi jalgadesse ja kaelaosas C4 kuni T1 kannavad valu kätesse
Spinaalsed põhjused
Alumise rinnaosa lihaste spasm võib sageli kanda valu alla alaselga.See on tüüpiline lihasvalu. Valu põhjus paikneb lihase algusepunktis ja kandub lihast mööda oma kinnituspunkti poole.Kui tegeleda kandunud valu alaga:näiteks valud alaseljas, siis ravi efekti ei anna, kuna on tegemist nn "telefoneeritud valuga" mille algpõgjus on eemal.
Vistseraalsed põhjused
Mõned seljavalude põhjused ei ole seotud lülisamba degeneratsiooniga. Vajalik on teostada ka vereanalüüsid, mis näitavad põletikulise protsessi olemasolu organismis. Haigused alaselja piirkonnas paiknevates organites võivad põhjustada alaselja valusid. Need võivad olla aordi aneürism, neeru probleemid, mao ja kasteistsõrmiku haavandid. Järelikult on võimalik ka eriliste uuringute vajadus selgitamaks seljavalude põhjus.
Harvad põhjused aordi aneurüsmi rebend, kasvajad lülisambas ja teda ümbritsevates kudedes