Lülisamba ehitus

Lülisamba ehitus

Keerulise ehitusega lülisammas peab täitma mitmesuguseid funktsioone ning taluma erinevaid pingeid ja koormusi. Lülisammas koosneb 34 üksteise peal pasiknevast luulisest lülist, mis on eraldatud kõhrelise lülivaheketaste e. diskide abil. Sammast aitavad koos hoida lülidevahelised fassettliigesed ja tugevad sidemed. Tulemuseks on konstruktsioon, mida iseloomustab nii tugevus kui painduvus. Keerukast ehitusest hoolimata on lülisammas luustiku kõige kergemini vigastatav osa, mis peab taluma küllalti suurt koormust. 

Lülisamba funktsioon:

1.Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks
2.Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed
3.On kinnituskohaks lihastele ja roietele
4. Pehmendab lööke ja töötab kui keha amortisaator.
5.Teeb võimalikuks keha erinevad liikumised 

Lülisamba  kaelaosa

Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead. Kaks ülemist kaelalüli võimaldavad pea ringikujulist ja edasi tagasi liikumist. Kaks esimest kaelalüli nimega atlas ja axis toimivad universaalse liigesena, mis võimaldavad pead ringikujulist ja edasi tagasi liikumist. Nende ehitus erineb tunduvalt teiste lülide ehitusest. 

Lülisamba rinnaosa

Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist 

Lülisamba nimmeosa

Selja nimmeosa koosneb viiest nimmelülist ja on ühendatud ristluuga. Nimmelülid on märksa suuremad, sest peavad taluma suuremat pinget. 

Lülide ehitus

Lülikeha koosneb käsnollusest, mida ümbritseb lompakta ehk plinkolluse nimeline väliskiht. Viimane on väga tugev ja meenutab välimuselt elevandiluud. Elastne käsnollus moodustub omavahel põimunud luulamellide võrgustikust. Just selline ehitus muudab lülid survele ja raskusele vastupidavaks. Kuna keharaskus kandub lülisambalt puusade kaudu jalgadele, ületavad alumised seljalülid oma mõõtmetelt ülemisi, et suurema koormuse all paremini toime tulla.

Lülikaarest moodustuv seljaaju kanal kaitseb selles paiknevat seljaaju.



Lülikehast lähtub kolm luulist jätket - vasem ja parem ristijätke ja ogajätke, mis on tunda ka lülisamba kompimisel.

Need on kinnituskohaks lihastele ja ligamentidele.

Lülisamba liikumise seisukohalt on tähtsad fassettliigesed ja lülivahekettad e. diskid. Igal lülil on neli fassettpinda, mis paiknevad ristijätkete ülemisel ja alumisel küljel. nende vahendusel seondub iga lüli sellest ülal- ja allpool paikneva lüliga.

Fassettliigeste õigel töö korral muutub diski kuju

Diskid e.kõhre vahekettad. Selgroolülid on üksteisest eraldatud kõhreliste lülivaheketaste ehk diskide vahendusel. Viimaste ülesandeks on löökide pehmendamine. Nende olemasolu teeb võimalikuks ka lülisamba kokkusurumise ja kõverdumise Kettekujulise diski pehme keskosa koosneb 85% ulatuses veest ja seda nimetatakse säsituumaks. Viimast ümbriteb omavahel põimunud tugevatest elastsetest kiududest koosnev sidekoeline rõngas. Lülisamba liikumise korral muudavad elastsed diskid vastavalt lülidevahelise ruumi avardumisele või kitsenemisele oma kuju

Fassettliigeste õigel töö korral muutub diski kuju, kuna liigesed transformeerivad liigutused diskile ja sellega tagatakse lülisamba amortisatsioon

Lihased ja selg.

Lihas koosneb miljonitest pikkadest sidekoe abil kimpudeks ühendatud lihaskiududest.Ühes lihases leidub palju lihaskimpe, olles kõige täiuslikumalt arenenud organ. Nende pikkus sõltub lihase pikkusest ja võib ulatuda kuni 10–15 cm. Viimased on ümbritsetud lihastupega ning rikkalikult varustatud veresoonte ja närvidega. Lihase omaduseks on kokku tõmbuda ja lõdvestuda. Lihase mõlemad otsad kinnituvad kõõluste abil luu külge. Sidekoeline kõõlus on ümbritsetud tupega, mis teeb võimalikuks selle libisemise üle teiste lihaste ja luude.Kokkutõmbunud lihas mõjutab luid, pannes need liikuma.. Lihaste ülesandeks on ka kehaasendi säilitamine ja energia tootmine. Lihases toimub ainulaadne protsess, kus keemiline energia muudetakse mehhaaniliseks energiaks.
Meie liikumise tagab lihasete kokkutõmbe ja lõõgastuse koordineeritud ja tasakaalustatud vaheldumine.Paljud lihased töötavad vastandlike paaridena - kui üks lihas tõmbab kokku, siis teine lihas lõdvestub. Inimorganismi lihaste üldmass moodustab 40–50% meie keha üldmassist.

Oma ehitusest sõltuvalt võime jagada lihaskiud:
I tüüpi e. aeglased
II tüüpi e. kiired lihaskiud.

Erinevad lihaskiud omavad täiesti erinevaid funktsioone ja esinevad lihastes erineval hulgal. Kiudude sisalduse järgi võime jagada lihased kahte gruppi:

A grupi lihased. Toonilised rühti ja asendit tagavad lihased Selle grupi lihased sisaldavad enamuse I tüüpi e. aeglaseid lihaskiude. Need lihased väsivad aeglasemalt, neisse koguneb vähem lihase väsimusaineid (piim-hapet). Need lihased on paremini varustatud veresoontega
B grupi lihased. Faasilised e. dünaamilised lihased.Selle grupi lihased sisaldavad enamuse II tüüpi e. kiireid lihaskiude. Lihased väsivad kiiresti, neisse koguneb rohkem piimhapet ja lihaste verevarustus on halvem kui A grupi lihastel.

Seljalihased

Seljalihased paiknevad kihiti. Ükski neist ei kulge üle keskjoone, milleks on lülisammas. Igale lihasele vastab samasugune lihas keha vastaspoolel.

1.Välimises kihis paiknevad suured seljalihased on enamasti kolmnurkse kujuga. Need lähtuvad selroolülide ogajätketelt ning kinnituvad abaluule ja õlaliigesele. Tegemist on tugevate lihastega, mis hoiavad kehatüve käte liikumise ja raskuse tõstmise ajal stabiilses seisundis. Just selles kihis paikneb lihas, mis keha püstisesse asendisse tõstab.

2.Keskmises kihis paiknevad lihased saavad enamasti alguse vaagnalt ja harnevad lehvikukujuliselt laiali, kinnitudes selgroolülidele, roietele ja isegi koljule. Need lihased on seotud liigutuste täpse kordineerimise ning kehaasendi hoidmisega.

3.Kõige sügavamal paiknevad lihased on lühikesed ja tihedad, ulatudes vaid ühelt lülilt teisele. Kuni erineval poolel paiknevate lihaste jõudlus on võrdne, püsivad lülid õiges asendis ja selg on sirge.

Kõhulihased.

Seljalihased tõmbavad keha tahapoole. Kõhulihaste toime on sellele vastupidine. Nende kokkutõmbel painutatakse keha ette ja rindkere liigub vaagnale lähemale.
Niudelihas on sügaval paiknev kõhulihas, mis saab alguse nimmelülidelt, kulgeb puusaliigese eest läbi ja kinnitud reieluule.Lihase kokkutõmbel surutakse nimmepiirkonna lülivahekettad kokku. See toimub lamavast asendist ülestõusmisel.

Teised suured kõhulihased on samuti kaudselt seljaga seotud. Nende kokkutõmbel suureneb rõhk kõhuõõnes, mis omakorda vähendab lülisambale langevat koormust. Kui kõhulihased on nõrgad, kandub koormus, eriti raskuste tõstmisel, esmajoones lülisambale ja seljalihastele

Kust saavad alguse liigutused Seljaaju.
Üks lülisamba olulisemaid ülesamdeid on kaitsta selgrookanalis paiknevat seljaaju. Seljaaju kujutab endast ühendusteed peaaju ja perifeerse närvisüsteemi vahel, toimetades tundeaistinguid närvilõpmetest edasi ajju ja saates sealt tagasi impulsse, mis reguleerivad meie lihastegevust. Kui lülisamba vigastusega kaasneb ka seljaaju või närvijuurte kahjustus, võib tekkida valu või halvatus praktiliselt igas kehapiirkonnas. Ishias ehk istmikunärvivalu tekib närvi pitsumisel kohas, kus see väljub selgrookanalist. Pitsumise põhjuseks võib olla sageli purunenud disk.

Seljaaju on kesknärvisüsteemi osa, mis saab alguse aju põhimikust ja kulgeb nimmelülideni, kust hargnevad lehvikukujuliselt alla poole närvijuured. Seda tuntakse hobusesaba nime all (ladina keels cauda equina) Seljaaju pikkus on keskmiselt 45 cm.
Seljaaju on silinderja kujuga ning koosneb veresoontest ja närvikiududest. Iga teatud vahemaa tagant lähtuvad seljaajust närvid, väljudes selgrookanalist fassettliigese vahele jäävate avauste kaudu. Edasi argnevad närvikiud peenemateks harudeks. Iga närv on seotud teatud kindla kehapiirkonnaga.

Seljaaju kaitseb lülidest, ligamentidest ja lihastest moodustuv selgrookanal. Viimane on vooderdatud kolme ajukestaga, mille sisemuses voolab seljaajuvedelik.

Seljanärvid koosnevad miljonitest närvikiududest ehk neuronitest.Eristatakse kolme tüüpi närvikiude. Motoorsed närvid kontrollivad lihaste liigutusi. Sensoorsed närvid kannavad tundenärvide lõpmetest pärinevad impulsid edasi selja- ja peaajju. Segatüüpi närvid koosnevad nii motoorsetest kui ka sensoorsetest kiududest. Seljaajust lähtuvad närvid on kõik segatüüpi, kandes tundeimpulsse perifeeriast ajju ja motoorseid ehk liikumisimpulsse ajust perifeeriasse. Iga närv on seotud kindla kehapiirkonnaga.Teatud närvile vastavat nahapiirkonda nimetatakse dermatoomiks.
Kehatüvel paiknevad dermatoomid korrapäraste segmentidena. Jäsemetel on olukord keerulisem, kuna kahele närvile vastav ala võib kattuda. Selle järgi, millises kehapiirkonnas esineb tuimus või valu saab oletada millise närvijuure kahjustusega on tegemist. Näiteks kui valutab õlapiirkond, võib olla tegemist selle närvijuure pitsumisega, mis lähtub kolmanda ja neljanda kaelalüli vahemikust.

• Kaelaosast lähtuvad närvid on seotud käte ja õla piirkonnaga.
• Rinnaosast lähtuvad närvid on seotud kehatüvega
• Nimme ja ristluuosast lähtuvad närvid tuharatele ja jalgadele

Lülisamba liikuvuse ulatus
Lülide liikuvuses on määravaks lülide vaheketta paksus, lüli liigespindade vorm, jätkete ja lülikeha kaarte omavahelised suhted, samuti ka rinnakorvi olemasolu. Need vormilised iseärasused määravad liikumise individuaalsuse ja üldise liikuvuse piirid.
Lülisammas võib:

• Sirutuda ja painutada ette ja taha 170–245 kraadi. Painutada küljele kuni 55 kraadi.
• Istudes pöörata paremale ja vasakule, istudes kuni 54 kraadi ja seistes 90 kraadi.
• Vetruda üles-alla suunas.

Liigutusi tagavateks kangideks võivad olla lülikeha, lülijätked, vaagen, rindkere, õlavööde, õlg ja pea. Liikuvuse ulatus on lülisamba eriosades erinev.
Liikuvuse ja staatika seisukohalt võib lugeda osad lülid nn. kriitilisteks. Kriitilised lülid paiknevad nendel aladel kus liikuvuse ulatus järsult muutub, moodustades nii ülemineku tsoonid.
Ülemineku tsoonid on:
1. Kolju ja esimese kaelalüli vaheline liiges.
2. Viimane kaelalüli ja esimese rinnalüli vaheline liiges.
3. Rinnalüli viimased X-XI lüli, siin roided ei takista enam tunduvalt liikumist.
4. Viimane nimmelüli ja ristluu vaheline liiges.
Ülemineku tsoonid on eriti haavatavad ülekoormuse, absurdsete ja ülemääraste liigutuste korral ja nendes lülisamba osades tekivad kõige sagedamini ka haiguslikud muutused.

Lülide liikumise erinev amplituud C0 kuni S1 kraadides