Koolikoti mõju lapse lülisambale

Arstina näen juba aastaid , et enam ja enam kooliealisi kannatab seljavalude ja seljavigastuse all, mis on põhjustatud lülisamba ülekoormamisest. Seljavalud lastel ei teki mitte alati ühe päevaga vaid hiilivalt. Esmalt muutub lapse rüht halvemaks, tekib kiire seljaväsimine ja seejärel alles selja või kaelavalud. Selja spetsialistid vaatlevad kroonilisi seljavalusid kui kumulatiivset traumat so. Trauma, mis on küll väike aga toimub igapäevaselt, kuhjudes lõpuks suuremaks vigastuseks.
Vaatamata erinevatele soovitustele ja nõuannetele, ei ole saavutatud erilist edu laste lülisamba ülekoormamise vähendamiseks. Septembrist alates näeme trammis, trollis ja bussis suurte matkakottidega esimese klassi õpilasi ja noori tudengeid kandmas üle ühe õla koolikotte. Esmalt kahjutu koolikott võib olla aga põhjuseks, miks tekib valutav selg, lülisamba vigastused nii õpilastel kui ka üliõpilastel. Liiga raske ja valesti kantud koolikott võib aga viia suuremate terviseprobleemide tekkeni, kuna lülisammast koormatakse üle peaaegu iga koolipäev. .
Meie kere põhiline tugi on lülisammas, mis hoiab meid püsti,võimaldab liikuda ja võimaldab kanda raskusi vähendades mehaanilisi mõjusid kerele, samas annab meie kehale tasakaalu. Inimese raskuskese langeb lülisamba nimmeosale ja koormus jaotatakse lihaste abil kõikidele liigestele ühtlaselt ära. Inimese rüht kujuneb välja 7. eluaastaks , kinnistub aga 22. eluaastaks. Normaalset head rühti iseloomustavad kõigi kehaosade sümmeetriline asend ja lülisamba normaalse kujuga kõverused ja nõgusused. Terves lülisambas on kolm loomulikku nõgusust. Kaela nõgusus – kergelt sissepoole suunatud. Keskselja nõgusus – kergelt väljapoole suunatud. Alaselja nõgusus suunatud jälle sissepoole. Selline neutraalne järgnevus on vajalik selja vetruvuse tagamiseks. Seljale mõjuvad stress ja pinge hajutatakse tänu sellisele optimaalsele vormile. Lülisamba loomulikud nõgusused on lihaste, lülidele kinnituvate ligamentide ning kõõluste koosmõju tulemus, Ilma sellise toestus aparaadita lülisammas langeks kokku. Raskuste kandmisel peab alati säilima selline lülisamba asend. See on lülisamba neutraalne asend, kus on võimalik suurte raskuste kandmine ilma lülisammast üle koormamata.
Olukorras, kus inimene kannab raskust, mille keskpunkt asub kaugemal lülisambast, toimub lihaste töö suurenemine. Lihaste väsimuse, halva rühi korral hakkab koormus langema rohkem liigestele ja lülisammas koormatakse üle.
Kuna inimese luustik ja lülisammas ei ole veel täielikult välja kujunenud 19-22. eluaastaks, siis võivad lülisamba raskusega ülekoormamisel tekkida füüsikalised muutused lülisambas .Mida noorem on laps, seda suurem on risk probleemide tekkeks. 

Ostes koolikotti

Seljakotid on populaarsed ja praktilised lastele ja noorukitele. Kui seljakotti kasutada õigesti on nad kõige sobivamad koolilastele, kuna raskus jagatakse ära keha kõige tugevamate lihastele. Ostes koolikotti tuleks arvesse võtta:

· Kui vana on laps?
· On kott liiga suur või väike?
· On kott sobilik lapsele vajalike asjade kandmiseks?
· Kas koti õlarihmad sobivad lapsele?
· On kott vastupidav? 


Üldine põhimõte

Koolikoti kandmisel tuleb jälgida põhimõtet, et koormus langeks ühtlaselt mõlemale keha poolele. Lülisamba neutraalse asendi tagamiseks on vajalik raskuse asetamine võimalikult lähemale kehale ja vöökohale. Väiksematel lastel oleks kõige ideaalsem kasutada mitte selja vaid rinnakotte. Sellisel juhul on koormus lülisambale vähenenud ja tagatud raskuse viimine kehatüvele maksimaalselt lähedale. Kahjuks ei ole meie kaubanduses selliseid kotte müügil näinud. Enamus kooliõpilasi kannab koolikotti valesti, kott paikneb kaugel seljast, kas liiga all või liiga ülal. Koti raskus langeb ühele kehapoolele, kuna seljakotti kantakse üle ühe õla.


Soovitused

Siin on mõned soovitused kuidas saaks hoiduda seljavalude tekkest, mida põhjustab raske koolikoti kandmine:

Seljakott peaks olema pehme polsterdusega. Pehme polsterdusega seljaosa kaitseb selga teravate nurkade eest, mis paiknevad kotis ja ühtlasi on seda mugavam kanda.
Koolikotil peab olema kaks õlarihma. Ühe õlarihmaga üle kere risti asetsev seljakott ei jaota raskust ühtlaselt kogu kehale.
Kuna kitsad rihmad soonivad õlgadesse, vali ranits laiade polsterdatud rihmadega. Kitsad rihmad põhjustavad valu ja vereringe häireid kätes. 
​Pinguta õlarihmasid, sellega saab suure raskuse koormust jagada märks ühtlasemalt kogu kehale. Õlarihmad pingut nii, et kott oleks seljale maksimaalselt lähedal ja koti alumine äär asetseks 5 cm. ülalpool vöökohta
Tee kindlaks, kas laps kannab koolikotis ainult vajalikke raamatuid, palu lapsel koolikott ette valmistada vastavalt järgmise päeva tunniplaanile juba õhtul, et hommikul kiirustades ei võetaks kaasa mitteevajalike raamatuid. See muudab koolikoti põhjusetult raskemaks.
Lapsevanemad saavad laste ja noorte lülisamba kahjustusi vähendada sellega , et kontrollivad ranitsa ülepakkimist. Laps ei tohiks kunagi kanda raskust, mis ületab10-20% tema kaalust.
Lastele tuleb toonitada ja neile korrata, et mõlemad õlarihmad oleksid alati kasutusel. Ühe õlarihma kasutamine pingestab ülemääraselt lihaseid ja suurendab lülisamba kõverusi.
Kasutada tuleb ranitsa ja seljakoti kõike lahtreid. Raskemad asjad tuleb asetada seljale lähemale, kuid hoiduda teravate esemete sattumist vastu selga.
Kasutage võimalikult väiksemaid kotte, see hoib ära mittevajalike asjade toppimise koolikotti
Perioodiliselt tuletage oma lapsele meelde, et kotti tuleb puhastada prahist, välja võtta kõik vanad paberid ja kodutööd. 

Rühivigade ennetus

Lülisamba haiguste ärahoidmisel on tähtis rühivigade ennetamine juba lapseeas. Kuigi paljud soovitused tunduvad üldist laadi, mängib lapse tervislik elureziim siiski väga tähtsat rolli. Lapse ja nooruki arengus on tähtis koolitöö ja puhkuse vaheldumine, kus esmatähtis on just unevajaduse täielik rahuldamine. Normaalseks arenguks on vajalik tervislik toitumine ja kehaline aktiivsus, sport, mis on kohane lapse vanusele ja tema ehituse eripärale. Suuremad lülisamba tervise ohustajad on arvuti ja teler, mis koormavad lülisamba staatiliselt, tekitades lihaspingeid ja tugevalt halvendades rühti. Vajalik on koolilapsele hea õppimiskoht kodus, sobiva kõrgusega tool ja laud, hea valgustus. Tervislik õige istumise asend põhineb samuti, kui raskuse kandmine, lülisamba neutraalsel asendil. Asetades oma põlved ja puusad 90 kraadise nurga alla me aitame kehal säilitada neutraalset istumise asendit. Vajalik on õige tooli valimine – tool peab toetama lapse nimmeosa.
Lihaste jõu vähenemine ja rühihäired lapsel või noorukil on tegurid, mille tulemusena koolikoti raskus võib osutuda ülemääraseks ja kahjustada lülisammast. Hakkavad tekkima kühmselgsuse või vildakselgsuse esimesed haiguslikud nähud..
Kui lapsel on tekkinud juba seljavalu, siis tuleks lapse valu käsitleda veidi erinevalt täiskasvanute seljavalust. Eelkõige tuleks last uskuda, et tema selg valutab. On tekkinud arvamus, et selja radikuliit on ainult vanemate inimeste haigus ja nii noorelt ei tohiks selg üldse valutada. Selline arusaam on ekslik Seljavalu võib olla ka mõne tõsisema haiguse ilming. Kui lapsel esineb kerge kühmselgsus, siis küll ei tohiks rühi parandamiseks lasta seljakoti rihmu lõdvemaks,et koti raskus tiriks lapse õlad tahapoole ja näiliselt rühti parandaks. Kui lapsel on avastatud vildakselgsus, siis ei maksa iseseisvalt probleemi lahendama hakata. Absurdne ja isegi kahjulik on vildakselgsuse korral kasutada ühe õlarihmaga kotti, et saavutada lülisamba sirgemat asendit. Mõistlik on konsulteerida eriala arstiga. Eriti tõsiselt peaks võtma, kui seljavaluga kaasuvad:

Tähelepanuks lapsevanemale!

Kindlasti on vaja nendel juhtudel pöörduda konsultatsiooniks arsti poole.

  • Palavik või kaalulangus
  • Jõuetus, tuimus, raskus kõndida või valu
  • kiirgumisega alla ühte või mõlemasse jalga
  • Soolestiku või põie häired
  • Valu, mis takistab magamist